Noore kogemusest ja k\u00fcsimusest, kas me oleme noorte m\u00e4rkamise ja toetamisega
hiljaks j\u00e4\u00e4nud. K\u00e4itumine ei ole alati probleem ise \u2013 see on sageli s\u00fcmptom.
M\u00e4rguanne, et midagi on valesti.
Eelmine n\u00e4dal raputas Eestit j\u00e4rjekordne uudis noorte v\u00e4givaldsest teost ja hommik
algas mitme saadud s\u00f5numiga – kas sa uudist n\u00e4gid? Mis meie noortega toimub? Ma
usun, et nad on j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata. Uudis puudutas noori, kelle v\u00e4givaldne tegu viis
kellegi elu kaotuseni. See ei olnud kahjuks esimene kord. See uudis \u00e4rgitas
kirjutama MT\u00dc Sa Suudad noort n\u00f5unikku ja Sisekaitseakaadeemia tudengit –
Dianat. Diana tundis vajadust sellel teemal s\u00f5na v\u00f5tta ja ta on avanud oma m\u00f5tted ja
tunded, mis teda uudist lugedes valdasid. Diana suur unistus on olnud juba lapsest
saadik olla keegi, kes loob turvatunnet. Tal on olnud oma v\u00f5itlused, kuid ta vaatab
sellele k\u00f5igele otsa julgelt ja s\u00fcdamest. Tema m\u00f5tted ei ole \u00f5igustus noorte teole,
vaid kutse m\u00f5ista ja ennetada.<\/p>\n\n\n\n
Olen Sisekaitseakadeemia tudeng, \u00f5ppides n\u00fc\u00fcd erialal, mis on mulle
s\u00fcdamel\u00e4hedane, olen veelgi rohkem m\u00f5istnud, miks ma selle valisin. Mitte pelgalt
vormi p\u00e4rast, vaid sellep\u00e4rast, et usun \u00f5iglusesse, turvatundesse ja sellesse, et \u00fcks
inimene saab luua muutust. MT\u00dc Sa Suudad noore n\u00f5unikuna olen kuulnud ja
n\u00e4inud mitmeid lugusid, milles peitub \u00fcks \u00fchine joon – m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud valu. Me ei
saa enam lihtsalt k\u00fcsida \u201eMiks see juhtus?\u201c, me peame k\u00fcsima: \u201eMida me saame
t\u00e4na teha, et see ei juhtuks uuesti?
Me k\u00f5ik loeme neid pealkirju, tunneme hetkeks \u0161okki\u2026 ja siis liigume edasi. Aga \u00e4kki
on aeg korraks seisatada ja p\u00e4riselt m\u00f5elda – kuidas me siia j\u00f5udsime? Ja mida
saame veel teha, enne kui on j\u00e4lle liiga hilja?
Iga kord, kui kuuleme, et m\u00f5ni noor on teinud midagi traagilist v\u00f5i arusaamatut, kisub
s\u00fcda valust kokku. Need lood, mida me loeme pealkirjades, ei alga hetkest, mil keegi
t\u00f5stab k\u00e4e enda v\u00f5i kellegi teise vastu, vaid kuskil palju varem, \u00fcldjuhul juba
varajasest lapsep\u00f5lvest – kodust, kus puudub stabiilsus. Koolist, kus j\u00e4\u00e4dakse \u00fcksi.
S\u00f5pradest, kes vajavad tuge. Kas me m\u00e4rkame lapsi, kelle trauma ei paista silma?
Kes elavad hirmus, valus? L\u00f5puks plahvatab k\u00f5ik korraga ja kui me ei kuula ega
vaata enne, kui on liiga hilja siis j\u00e4\u00e4megi lugema neid uudiseid ja k\u00fcsima: “Miks?”
Tegelikkus on sageli valus: liiga paljud noored ja lapsed j\u00e4\u00e4vad \u00fcksi. Nende valust ei
r\u00e4\u00e4gita, neid ei kuulata, neid ei m\u00e4rgata. Nad kannavad endas kogemusi, mille jaoks
pole olnud ruumi \u2013 h\u00fclgamine, v\u00e4givald, \u00fcksildus, sisemine segadus. Kui nende
vajadusi ei m\u00e4rgata ega rahuldata, v\u00f5ib vaikus muutuda valuks, mis v\u00e4ljendub
trotsis, kurbuses v\u00f5i ohtlikes tegudes. Need noored ei k\u00e4itu halvasti, vaid nende
k\u00e4itumine on tagaj\u00e4rg rahuldamata vajadustele, millele ei ole antud t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n
Mul on olnud kogemus, kus pidin sekkuma, et suuremat kahju \u00e4ra hoida – see n\u00f5udis
minult kiireid l\u00e4bim\u00f5eldud otsuseid, julgust ja tegutsemist. Minu eesm\u00e4rk oli
kindel: olukord tuli koheselt peatada, et v\u00e4ltida edasist kahju. \u00d5nneks sain tegutseda
\u00f5igel hetkel ning tulemus oli positiivne. See kogemus kinnitas mulle, kui oluline on
n\u00e4ha s\u00fcdamega. On lihtne sulgeda silmad ja vaadata k\u00f5rvale, kuid veelgi t\u00e4htsam on
olla see, kes julgeb sekkuda – siin ja praegu. Vajame rohkem inimesi, kes ei j\u00e4\u00e4
k\u00f5rvalseisjateks. Vaid tegutsevad siis, kui abi on k\u00f5ige rohkem vaja. Iga juhtum on
erinev, kuid vaikimine ei ole kunagi lahendus. V\u00e4givald ei kao, kui me sellest ei r\u00e4\u00e4gi.
Kui me ei m\u00e4rka ega reageeri v\u00e4givallale, v\u00f5ib see kergesti j\u00e4\u00e4da varjatuks ning
j\u00e4tkuda. Iga\u00fcks meist saab olla osa muutusest, kui ta oskab m\u00e4rgata ja julgeb
tegutseda.
Palju r\u00e4\u00e4gitakse noortest, kes \u201cei taha\u201d v\u00f5i \u201con kurjad\u201d. Kuid viha ei teki t\u00fchja koha
pealt. Viha on alati seotud valuga. Sageli on see appih\u00fc\u00fcd, mida v\u00e4ljendatakse
ainsal viisil, mida noor suudab. On lihtne karistada, palju raskem on m\u00f5ista. Ja \u00fckski
noor pole halb v\u00f5i kuri, teod v\u00f5ivad olla halvad.
Me ei saa muuta minevikku, aga me saame muuta suunda.
Ma kutsun \u00fcles meid k\u00f5iki: vaatame enda \u00fcmber. Koolis, bussipeatuses, koduhoovis.
Kui n\u00e4ed, et keegi on muutunud – t\u00f5mbunud endasse, agressiivne, vaikne – \u00e4ra
vaata m\u00f6\u00f6da. K\u00fcsi: \u201cKas sul on k\u00f5ik korras?\u201d. Sellest lihtsast k\u00fcsimusest v\u00f5ib alguse
saada midagi suurt. Iga noor ja laps vajab tunnet, et ta on oluline. Et teda
kuulatakse. Et ta ei ole \u00fcksi, temast p\u00e4riselt hoolitakse.
Kui n\u00e4eme ohtlikku olukorda, siis jah – k\u00f5igepealt tuleb hinnata enda turvalisust. Aga
ka abi kutsumine, info edasi andmine, m\u00e4rguanne \u00f5petajale v\u00f5i spetsialistile – see
k\u00f5ik loeb. M\u00f5nikord just see ongi see sekkumine, mis p\u00e4\u00e4stab j\u00e4rgmise elu.
Minu eesm\u00e4rk on \u00fchiskond, kus me ei pea kartma noori v\u00f5i \u00fcksteist. Kus uudised ei
pea r\u00e4\u00e4kima traagilistest l\u00f5ppudest, vaid t\u00f5husast ennetusest. M\u00e4rkamise julgus v\u00f5ib
olla esimene samm kellegi elu muutmisel. Ja see ongi oluline.
Tahaksin r\u00f5hutada, et m\u00e4rkamise puudumine ei ole alati hoolimatus. Meid lihtsalt ei
\u00f5petata alati t\u00e4hele panema seda, mis ei karju, ei plahvata ega t\u00f5mba t\u00e4helepanu.
Aga just need vaiksed m\u00e4rgid on tihti k\u00f5ige olulisemad. Hoolimine ei maksa midagi,
aga selle m\u00f5ju v\u00f5ib olla hindamatu.
See ei ole ainult perede v\u00f5i spetsialistide mure. See on meie k\u00f5igi vastutus – luua
keskkond, kus abi ei pea otsima, vaid kus see on olemas enne, kui on hilja. Kus
lapsel ja noorel on tunne, et ta on oluline, et temast hoolitakse, et ta saab eksida – ja
keegi aitab tal j\u00e4lle p\u00fcsti t\u00f5usta. Julgust r\u00e4\u00e4kida vaimsest tervisest. Julgust \u00f5petada
lastele, et nende tunded on t\u00e4htsad. Julgust luua usaldust koolides, kodudes ja
noortekeskustes. Julgust ka t\u00e4iskasvanutel ise abi k\u00fcsida, sest ka vanem haavatud
hing ei saa tervendada lapse oma, kui ta pole saanud tuge.<\/p>\n\n\n\n
Igal lapsel ja noorel peab olema v\u00e4hemalt \u00fcks t\u00e4iskasvanu, kes on tema jaoks Noore kogemusest ja k\u00fcsimusest, kas me oleme noorte m\u00e4rkamise ja toetamisegahiljaks j\u00e4\u00e4nud. K\u00e4itumine ei ole alati probleem ise \u2013 see on sageli s\u00fcmptom.M\u00e4rguanne, et midagi on valesti. Eelmine n\u00e4dal raputas Eestit j\u00e4rjekordne uudis noorte v\u00e4givaldsest teost ja hommikalgas mitme saadud s\u00f5numiga – kas sa uudist n\u00e4gid? Mis meie noortega toimub? Mausun, et nad on j\u00e4\u00e4nud… Read More »\u201eM\u00e4rkamise julgus v\u00f5ib olla esimene samm kellegi elu muutmisel.\u201c<\/span><\/a><\/p>","protected":false},"author":3,"featured_media":2311,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"neve_meta_sidebar":"","neve_meta_container":"","neve_meta_enable_content_width":"","neve_meta_content_width":0,"neve_meta_title_alignment":"","neve_meta_author_avatar":"","neve_post_elements_order":"","neve_meta_disable_header":"","neve_meta_disable_footer":"","neve_meta_disable_title":"","_themeisle_gutenberg_block_has_review":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[35,38,37,32,39,36],"class_list":["post-2308","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogipostitus","tag-abi","tag-julgus","tag-markamine","tag-noored","tag-turvalisus","tag-vagivald"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2308","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2308"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2308\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2312,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2308\/revisions\/2312"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2311"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2308"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2308"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.sasuudad.ee\/en_us\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2308"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
olemas. Kes kuulab p\u00e4riselt, kes ei naera muresid maha, kes ei karista tunnete eest.
Usaldus ei teki t\u00fchjalt kohalt \u2013 see tuleb j\u00e4rjepidevast hoolimisest. See on k\u00f5ige
suurem kingitus, mida me t\u00e4iskasvanutena saame pakkuda.
Iga noor on kellegi laps. Iga eksinud tee on kellegi elu. Iga vaikus v\u00f5ib olla karje,
mida tuleb kuulata. Me ei saa tagasi tuua elu, mis on v\u00f5etud, aga me saame
ennetada j\u00e4rgmisi kaotusi. Kui vaid v\u00f5tame aega, et p\u00e4riselt m\u00e4rgata.
Aga selleks tuleb meil endal muutuda. Peame \u00e4rkama ja vaatama otse endale \u2013 kas
oleme olnud piisavalt kohal? Kas oleme t\u00f5esti m\u00e4rganud? On aeg mitte ainult loota
paremat maailma, vaid ka ise selle nimel tegutseda.
Me ei oota enam j\u00e4rgmise trag\u00f6\u00f6dia saabumist. Me r\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd. Me kuulame
n\u00fc\u00fcd. Meie \u00fchiskonna tugevus ei ole selles, kui h\u00e4sti me karistame, vaid kui varakult
me m\u00e4rkame.
Me ei saa enam vaikida. Me peame r\u00e4\u00e4kima. Me peame m\u00e4rkama. Ja tegutsema \u2013
enne kui on liiga hilja.
NB! <\/strong>See artikkel ei p\u00fc\u00fca \u00f5igustada v\u00e4givaldseid tegusid. Selle eesm\u00e4rk on
kutsuda \u00fcles ennetama j\u00e4rgmisi, p\u00f6\u00f6rdumatuid s\u00fcndmusi – l\u00e4bi m\u00f5istmise,
hoolimise ja julguse sekkuda \u00f5igel ajal.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"