Selle aasta 1. augustil alustasime 13 noorega kogemusnõustaja baaskoolitust Kogemuse Jõud koolitajate Kristi Peegel ja Livia Laas juhtimisel. Koolitusele eelnes motivatsioonikirja kirjutamine ning grupivestlus, mis andsid võimaluse juba varakult mõtestada, miks keegi meist seda teekonda alustab. Projekti rahastus tuli Noorte Heaks projektikonkursilt, mis võimaldas koolitust põhjalikult ja sisuliselt üles ehitada.
Esimesed kuud olid õppe mõttes intensiivsed – veetsime koos kolm päeva järjest, olles täielikult protsessis sees. Õppisime tundma üksteist, koolitajaid ja ka seda, mida kogemusnõustamine tegelikult tähendab ning millist vastutust see endaga kaasa toob. Meeles on ka algne hirm ja ebakindlus, kas me üldse hakkama saame ja kas meis on piisavalt julgust ja oskust sellesse rolli astuda. Esimesed päevad olid rohkem teooriaga seotud: tuli kirjutada essee nõustamise olemusest või kriisist, samal ajal oli õppesse põimitud palju praktilisi ülesandeid, mis aitasid teooriat päriseluga siduda. Saime harjutada nõustamist nii grupis kui ka kahekesi, kogedes, kui erinev ja samas tähenduslik võib olla iga vestlus.
Eriti on meelde jäänud ülesanne, kus olime jagatud paaridesse: ühel inimesel olid silmad kinni seotud ning teine tohtis juhiseid anda ainult mõmisedes „mmhm“ või „mkm“, et väike pusle kokku panna. See ülesanne pani tugevalt proovile nii kannatuse kui ka oskuse teist päriselt kuulata, ilma ise olukorda üle võtmata. Samal ajal oli juhiseid andval inimesel väga keeruline mitte frustratsiooni sattuda, sest pusletükid ei läinud justkui kuidagi õigesti kokku. See kogemus avas hästi, kui oluline on nõustamises usaldus, kohalolu ja teise tempo austamine.
Koolitajad Kristi ja Livia lõid kogu grupi jaoks õhkkonna, kus kiiresti kujunes turvaline ja hoidev keskkond. Selline ruum lubas näidata ka enda varjatud külgi ning tuua esile haavatavaid osi, mida igapäevaelus sageli peidetakse. Tekkis tõeline kogukonna tunne, kus igaühe lugu oli oluline ja väärtuslik. Koolitust alustades oli nii mõnelgi mure, kas ta julgeb üldse oma lugu rääkida või kuidas tema kogemusi vastu võetakse. Aja jooksul leidsime kaaslastes empaatilised kuulajad, kes ei jaganud hinnanguid, vaid pakkusid toetust ja mõistmist ning lõid tunde, et sa ei ole oma kogemustega üksi. Koolitajad oskasid oma pika töökogemuse põhjal tuua väga häid elulisi näiteid ning pakkuda päriselt juhtunud olukordi arutamiseks, mis aitasid keerulisi teemasid paremini mõtestada.
Mida aeg edasi, seda sügavamalt hakkasime tegelema oma looga ning sellega, kuidas meie kogemused mõjutavad meie valmisolekut teisi toetada. Oli ka neid, kes ei olnud veel valmis seda laegast täielikult avama, ja see oli igati lubatud. Need, kes siiski oma lugu jagasid, tõid välja, et looga tegelemine oli tervendav ning aitas paremini mõista nii iseennast kui ka oma piire. Samuti tõi see selgust, milliste teemade või inimestega edaspidi nõustamist tehes ei soovita enesehoiu eesmärgil tegeleda.
Koolituse lõpu poole olid külla kutsutud ka mitmed praktikud, kes jagasid oma kogemusi läbipõlemise, meediahinnangute ja muu kogemusnõustamise tööga seotu kohta. Mari Roots rääkis ausalt ja avameelselt, kuidas kulges tema teekond läbipõlemiseni ning milliseid samme ta on astunud, et tänaseks paremini toime tulla. Kristiina Piiroja, kes veab üht tuntuimat sotsiaalmeediakontot @yhelapselugu, jagas oma tausta ning kogemusi sellega, kuidas tulla toime kommentaaridega netiavarustes, jääda iseendaks ja hoida samal ajal oma vaimset tervist, ning milline näeb välja tema igapäevane nõustamistöö.
Koolitus ei ole aga veel läbi – ees ootavad supervisioonid ja praktika, kus saame õpitu päriselus töösse panna ning enda rolli kogemusnõustajana edasi kujundada. Juba üsna pea alustame ka piloodi testimisega usaldusisiku programmi raames, mis annab võimaluse saadud teadmisi ja oskusi veelgi laiemalt rakendada.
Suur tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi Noorte Heaks 2025 projektile, tänu kellele saime koolitusel tasuta osaleda.
