Skip to content

Me ei pea aktsepteerima laste ja noorte tegusid, aga me saame proovida mõista, kust need tulevad. Nii saame pakkuda tuge, mis aitab päriselt

Täna on lastekaitsepäev – kuigi tegelikult peaks iga päev olema päev, mil seisame laste ja noorte eest.

Me räägime juba päris palju, et noored on olulised. Et neid on vaja kuulata, mõista, toetada ka kaasata. Aga vahel tundub, et need on vaid sõnad. Mõtlen ikka, kui paljud lapsed ja noored küsivad endamisi: Kas keegi päriselt ka märkab mind? Kas keegi mõistab? Kas ma olen oluline?

MTÜ Sa Suudad sündis soovist seista just nende noorte eest, kelle eest pole piisavalt seistud – eriti nendel haavatavatel hetkedel, kus tuge oleks kõige rohkem vaja olnud. Noorte eest, kes on pidanud täiskasvanuks saama varem, kui nad valmis olid. Kes on kogenud vägivalda, hooletussejätmist, kiusamist või lihtsalt korduvalt pettunud täiskasvanutes*.

Ma loodan kogu südamest, et tulevikus peab järjest vähem lapsi kogema valu, hirmu, üksindust ja lootusetust. Aga kui see siiski juhtub, siis palun ärme karista neid selle eest.  Ärme karista neid, et nad pole õppinud turvalisi viise, kuidas oma tunnetega toime tulla. Et nende ellujäämise viisid on meile vahel arusaamatud, ebamugavad või isegi hirmutavad.

Me ei pea aktsepteerima laste ja noorte tegusid, aga me saame proovida mõista, miks noor nii käitub ning mida see päriselt väljendab. Alles siis saame pakkuda tuge, mis aitab päriselt – mitte ei keskendu ainult nähtavale käitumisele, vaid aitab lapsel või noorel endal aru saada, mis tema sees toimub – ja avab ukse võimalusele, et elus saab ka teisiti.

Aastate jooksul on noored mulle õpetanud rohkem kui ükski kool või koolitus. Nad on näidanud, kui palju tarkust on lastes ja noortes. Iga inimene on päriselt ka oma elu ekspert – isegi kui vanuse tõttu võib vahel tunduda, et nii ei saa olla. Nad on näidanud kui palju arukust ja vastupidavust on neis, keda ühiskond vahel liiga kergesti “probleemseks” sildistab. Nad on õpetanud, kui kaugele võib jõuda noor, kellel on kõrval kasvõi üks inimene, kes temasse päriselt usub.

Ja mina usun, et see meie kõigi vastutus – luua keskkond, kus noor saab tunda end turvaliselt, olulisena ja kuuluvana. Ainult siis saab ta avaneda, kuulata, rääkida ja teha valikuid, mis teda päriselt toetavad. 

Täiskasvanud – palun ärme karda noorte valu. Kui ei oska midagi öelda ega teha, siis ole lihtsalt kohal. Märka. Ole lihtsalt olemas. Kuula südamega. Ja nähke nende tugevusi – neid on igal noorel. Me peame õppima neid märkama ja välja tooma, et noor saaks ise ka uskuma hakata.

Noored, kellega mul on au olnud kokku puutuda, on väljendanud ka seda, et me ei pea kõike oskama ega teadma. Küsi, mida noor vajab, mida ta mõtleb, millest unistab – mõtleme koos. Olge toetamas, mitte parandamas. Usu ise ja aita tal endal uskuda, et ta on väärtuslik, oskuslik ja suudab oma elu mõjutada. 

Ja teile, noored – ma soovin, et te ei kaotaks usku ja lootust. Isegi kui nendel kõige keerulisematel hetkedel on raske uskuda, et olukord võib minna paremaks, siis mina usun (ja olen kogenud), et läheb. Teadke, et te ei ole üksi. Ka kõige raskemates olukordades võib tulla keegi, kes ei anna alla – laske ta siis sellel hetkel ligi, aidake end aidata. 

Ja olgem ausad – ka mina eksin. Kõik see, millest ma kirjutan, ei tule mul alati välja. Nagu me kõik oleme inimesed, oma kogemuste ja haavadega. Aga ma proovin. Ma päriselt proovin teha seda, millesse usun. Ja kui ma eksin, siis palun vabandust. Alustan uuesti. Päriselt.

Kuniks on elu, on võimalus ja lootus. Head lastekaitsepäeva! 

Enelis Linnas
MTÜ Sa Suudad asutaja ja juhatuse liige

* Ja palun ärme unusta, et lapsed ja noored, kes on kogenud lapsepõlves ebasoodsaid tingimusi (nt vägivalda, hooletussejätmist jm), vajavad mõistmist ja tuge ka siis, kui nad on saanud vanuseliselt täisealiseks.Täiskasvanuks saamine ei tähenda, et valu ja haavad kaovad – eriti kui nad pole saanud nooruspõlves tõhusat toetust. Sageli ei käi emotsionaalne küpsus käsikäes bioloogilise vanusega – noor võib küll olla täisealine, kuid temas võib endiselt elada laps, kelle vajadused jäid ja on siiani täitmata. Ka neile tuleb luua ruumi mõistmiseks, tõhusaks toetamiseks, turvalisuseks ja usalduse taastamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga